Magnus Stenbock

Magnus Stenbock (12. mai 1664 Stockholm – 23. veebruar 1717 Kopenhaagen) oli Rootsi väepealik ja krahv.

Magnus Stenbock sündis Gustaf Otto Stenbocki ja Christina Catharina De la Gardie pojana. Hariduse sai ta Uppsalas ja Pariisis. Otsustanud valida sõjaväelasekarjääri, siirdus ta 1683 Hollandi sõjaväkke. Sealt naasnult astus ta Rootsi armeesse.

1687. aastal oli ta Otto Vellingki rügemendis kapten ja 1688. aastal Nils Bielke rügemendis major. Ta teenis Rootsi vägedes Madalmaades ja Reini ääres. Pfalzi pärilussõja ajal näitas ta üles suurt vaprust, eriti 1690. aastal Fleurusi lahingus.

1699. aastal ülendati ta ooberstiks ning määrati Kalmari rügemendi pealikuks.

1700. aastal sai temast Dalarna rügemendi ülem. Samal aastal osales ta oma rügemendiga Narva lahingus, kus rootslased saavutasid suure võidu. 1702. aastal võttis ta osa Kliszówi lahingust ning 1703. aastal Pułtuski lahingust.

1704. aastal ülendati ta kindralleitnandiks. 1705. aastal sai ta jalaväekindraliks ja Skåne kindralkuberneriks. 1710 sai ta riiginõunikuks ja 1712 ülendati feldmarssaliks, maavägede ülemjuhatajaks. Samal aastal vallutas ta 9000 mehega Mecklenburgi ja saavutas hiilgava võidu Gadebuschi lahingus. 6. mail 1713 kapituleerus Tönningi kindlus ja taanlased võtsid Magnus Stenbocki vangi. Teda hoiti Kopenhaagenis Fredrikshavni kindluses, kus ta 1717. aastal suri.

Magnus oli Kiiu ja Kõnnu mõisa omanik Eestimaal ning Vapnö, Kjellstorpi ka Rånäsi mõisa omanik Rootsis.